Kuidas võimaldada oma veebibrauseris JavaScripti kasutamine

Käes on põnevad ajad, kuna JavaScripti kasutamine on viimastel aastatel muutunud kesistest teadmistest oluliseks veebiarenduse oskuseks. Täna on JavaScript muutunud veebi jaoks nii asendamatuks, et enamik veebibrausereid rakendab selle töötamiseks spetsiaalset mootorit.

JavaScript on suurepärane veebis kasutatav tehnoloogia ning seda ei ole kunagi soovitatav oma veebibrauseris kõikide veebisaitide jaoks keelata. Kõige populaarsemad veebisaidid on Java-põhised, mis tähendab, et need kasutavad nauditavat kasutajakogemust pakkuvate interaktiivsete funktsioonide käitamiseks JavaScripti.

Kui JavaScript on keelatud, ei saa teie veebibrauser käivitada ega näidata interaktiivseid elemente, näiteks ei ole võimalik kuvada reklaame, animatsioone ega heli. Hea uudis on aga see, et JavaScripti on üsna lihtne aktiveerida. Lisaks on ka viise, kuidas JavaScripti saidipõhiselt keelata, selle asemel, et see täielikult välja lülitada. 

Seega, kui olete oma veebibrauseris JavaScripti keelanud ja soovite nüüd selle kasutamise võimaldada, juhendame teid, kuidas seda teha. Oleme koostanud selle juhendi, et aidata teil aktiveerida JavaScript kuues kõige sagedamini kasutatavas veebibrauseris. Lisaks sellele tutvustame teile, mis JavaScript üldse on, milleks seda kasutatakse ja mida on võimalik JavaScriptiga teha.

Javascript on teie veebibrauseris lubatud. JavaScripti keelamise korral see tekst muutub.

Juhised veebiarendajatele

Võiksite kaaluda selle saidi linkimist, et teavitada JavaScripti keelanud kasutajaid, kuidas neil on võimalik kuues kõige sagedamini kasutatavas veebibrauseris JavaScripti kasutamine võimaldada. Võite vabalt kasutada allolevat koodi ja seda vastavalt oma vajadustele muuta.

<noscript>
Selle saidi täielikuks funktsioneerimiseks on vaja võimaldada JavaScripti kasutamine.
Siin on <a href="https://www.enablejavascript.io/">
 juhised, kuidas võimaldada oma veebibrauseris JavaScripti kasutamine</a>.
</noscript>

Veebisaidil enablejavascript.io optimeerime mitteaktiivsete skriptidega kasutajate kasutajakogemust nii palju kui võimalik:

  • Teie brauserile mõeldud juhised on paigutatud lehe ülaossa
  • Kõik pildid on joondatud ja täissuuruses, et nendega oleks lihtne tutvuda

Soovime, et teie saidi külastajatel oleks JavaScript lubatud täpselt sama palju, kui teie!

Google Chrome Google Chrome

  1. Avage oma seadmes Google Chrome'i brauser.
  2. Klõpsake ekraani paremas ülemises nurgas asuval menüüikoonil (kolm punkti).
  3. Valige rippmenüüst Seaded (Settings) - altpoolt kolmas valik.
  4. Nüüd klõpsake vasakpoolsel külgribal oleval menüül valikut Privaatsus ja turvalisus (Privacy and Security).
  5. Alajaotuses Privaatsus ja turvalisus (Privacy and Security) valige Saidi sätted (Site Settings).
  6. Leidke Saidi sätted (Site settings) alajaotisest JavaScript ning klõpsake sellel.
  7. Vajutage lülitil, et muuta see asendisse Lubatud (soovitatav) (Allowed (recommended)) - lubamisel muutub lüliti siniseks.

Palju õnne, olete oma Google Chrome'i brauseris võimaldanud JavaScripti kasutamise.

Internet Explorer Internet Explorer

  1. Käivitage oma Internet Exploreri brauser ja avage uus aken.
  2. Klõpsake nuppu Tööriistad (Tools), mis asub tavaliselt menüüriba ülaosas. Seejärel valige kuvatavast loendist Interneti valikud (Internet Options). Selle valiku kiireks leidmiseks võite vajutada ka Alt-klahvi.
  3. Klõpsake Turvalisuse (Security) vahekaardil.
  4. Vajutage nuppu Kohandatud tase (Custom Level).
  5. Kerige lehel allapoole, kuni leiate pealkirja Skriptimine (Scripting).
  6. JavaScripti sisselülitamiseks valige Aktiivne skriptimine (Active Scripting).
  7. Klõpsake nuppu „OK“.
  8. Värskendage oma brauserit.

Microsoft Edge Microsoft Edge

  1. Avage oma Microsoft Edge baruser.
  2. Menüü vahekaardi avamiseks klõpsake paremas ülemises nurgas kolme punktiga ikoonil.
  3. Valige menüü vahekaardil Seaded (Settings).
  4. Nüüd klõpsake vasakpoolsel Seadete paanil nuppu Saidi õigused (Site permissions).
  5. Valige JavaScript.
  6. Lülitage sisse Lubatud (soovitatav) (Allowed (recommended)) nupp.

Mozilla Firefox Mozilla Firefox

  1. Avage oma Microsoft Edge baruser.
  2. Menüü vahekaardi avamiseks klõpsake paremas ülemises nurgas kolme punktiga ikoonil.
  3. Valige menüü vahekaardil Seaded (Settings).
  4. Nüüd klõpsake vasakpoolsel Seadete paanil nuppu Saidi õigused (Site permissions).
  5. Valige JavaScript.
  6. Lülitage sisse Lubatud (soovitatav) (Allowed (recommended)) nupp.

Opera Opera

  1. Avage oma Opera brauser.
  2. Avage Lihtne seadistus (Easy Setup) menüü.
  3. Kerige Lihtsa seadistuse (Easy Setup) menüü allosasse ja valige Mine brauseri seadetesse (Go to browser settings).
  4. Seejärel kerige alla, kuni leiate valiku Saidi sätted (Site Settings) ja klõpsake sellel.
  5. Leidke Saidi sätted (Site settings) alajaotisest JavaScripti kujutis ning klõpsake sellel.
  6. JavaScripti aktiveerimiseks vajutage sisse Lubatud (soovitatav) (Allowed (recommended)). Kui selle kasutamine on lubatud, muutub lüliti siniseks.
  7. Palju õnne, aktiveerisite just JavaScripti.

Apple Safari Apple Safari

  1. Minge seadme jaotisesse Tööriistad (Tools).
  2. Valige Eelistused (Preferences).
  3. Klõpsake turvaikooni.
  4. Märgistage ruut Luba JavaScript (Enable JavaScript).
  5. Taaskäivitage oma brauser.

Info

Mis on JavaScript?

JavaScript on nii-öelda kliendipoolne skriptikeel, mida kasutatakse peamiselt erinevate dünaamiliste interaktsioonide loomiseks ja nende veebilehtedele lisamiseks. Tänu kiirele arengule tehnoloogiamaailmas on JavaScript muutunud tänapäevase veebiarenduse nurgakiviks.

See töötab kenasti traditsiooniliste tarkvara projekteerimiskeeltega ja sisaldab ainulaadseid funktsioone, mis muudab selle teistest erinevaks. Kui CSS ja HTML on keeled, mis täiustavad veebilehtedele stiili ja struktuuri, siis JavaScript pakub veebilehtedele kasutajakogemust parandavaid interaktiivseid elemente.

Seega kõik, mis seadmes sirvimisel ilma veebilehte uuesti laadimata muutub või ette viskab? Just nii, see ongi JavaScript.

Täna on JavaScript nii muljetavaldav, et seda kasutavad kaasaegsed veebibrauserid nagu Google Chrome, Safari, Mozilla Firefox, Opera, Internet Explorer, Microsoft Edge jne. Populaarsed mobiilseadmed, nagu Android ja iPhone, suudavad samuti käitada JavaScripti-põhiseid brausereid ja rakendusi ilma probleemideta.

JavaScripti toimimisest on pisut lihtsam aru saada, kui teate selle tähtsust, seega õpime seda paremini tundma.

JavaScripti ajalugu

Väidetavalt on ühe veebiarenduses kõige sagedamini kasutatava koodi loomisest möödas 25 aastat. Interneti levimine on viinud JavaScripti sellisele tasemele, millest ei oleks osatud isegi unistada. Alates selle väljaandmisest pole JavaScript mitte ainult tugevdanud oma positsiooni võimsa programmeerimiskeelena, vaid on omandanud tänapäevases veebiarenduses ka uusi kasutusalasid.

JavaScripti töötas 1995. aastal välja Brendan Eich, kes töötas tol ajal Netscape Communicationsis ning keda inspireerisid Scheme, Java ja Self. 1990-ndatel nautis Netscape Communications tänu oma brauserile, Netscape Navigator, olulist kohalolekut Internetis, mida eelistati laialdaselt esimesele peavoolu veebibrauserile Mosaic. 

Netscape Communications üheks asutajaks oli Marc Andreessen, kes kuulus Illinoisi ülikooli arendajate meeskonda, mis töötas 1993. aastal Mosaici brauseriprojekti kallal. Veebi populaarsuse kasvades otsustasid tehnoloogiaettevõtted välja töötada kõige tõhusama brauseri Internetis.

Microsoft sai sellest indu juurde ning algatas Internet Exploreri projekti, et pakkuda Netscape'ile Interneti kontrollimises konkurentsi. See käivitas ägeda brauserisõja Microsofti ja Netscape'i vahel, kes mõlemad üritasid brauserite turul saavutada suuremat turuosa.

Sel ajal ei olnud veebiarendajatel skriptikeelt, mis võimaldaks neil veebilehtedele luua või lisada dünaamilisi funktsioone. Algselt jäi neile silma Java, kuid lõpuks said nad aru, et kasutajakogemuse parandamiseks on vaja midagi paindlikumat.

Netscape sai sellest aru ja kujutas ette kerget skriptikeelt, mis võimaldaks veebiarendajatel veebilehtedele interaktiivseid funktsioone lisada. Aeg mängis siinjuures olulist rolli ja siin tuligi pildile JavaScipti isa.

1995. aastal võttis Netscape tööle Brendan Eichi, kes looks nende Netscape Navigator 2.0 brauserile dünaamilise keele. See projekt tuli Eichile lühikese etteteatamisega ning ta pidi sellega kiirustama. Ta nägi seda kui võimalust töötada millegi nimel, mille suhtes ta kirglik oli, ning lõi Netscapega kampa. Ja nii sündiski kerge skriptikeele idee. Eich pani sellele nimeks Mocha, kuid hiljem nimetati see ümber Live Scriptiks. Vaid kümne päevaga töötas Eich välja funktsionaalse prototüübi ja see oli valmis Netscape Navigator 2.0 Beta brauseris rakendamiseks.

Et säilitada suurim brauserite turuosa, hakkas Netscape partneriks Sun Microsystemsiga, kes olid Java programmeerimiskeele arendajad. See liit tähendas, et Sun Microsystems kindlustas Netscape Navigatori kasutamise veebiplatvormina, et muuta Java selle kogukonnale kättesaadavaks. 

1996. aastal, peaaegu aasta hiljem, nimetati Live Script turundusstrateegia osana JavaScriptiks, et see võetaks Java-kogukonnas rohkem omaks. JavaScipti esitleti kui väiksematele kliendipoolsetele projektidele mõeldud skriptikeelt Netscape Navigator 2.0 brauseris, samal ajal kui Javat reklaamiti spetsiaalse tööriistana suuremahuliste veebilahenduste arendamiseks. 

Selle järel pöördprojekteeris Microsoft JavaScripti, et arendada kohandatud versioon oma Internet Explorer 3 brauserile. Selle nimeks sai JScript, et vältida juriidilisi probleeme Sun Microsystemsiga, kes omas Java kaubamärki ja oli selle litsentsi Netscape'ile andnud. 

Puhta, paindliku ja mitte-arendajatele ligipääsetavana oli JavaScript (ja JScript) tohutult populaarne, muutes veebilehed nii interaktiivsemaks kui ka dünaamilisemaks.

Kahjuks hakkas mõlema maine madala sisenemisbarjääri tõttu negatiivseks muutuma, mis tähendas, et inimesed võisid kirjutada koodijuppe väga vähese või üldse mitte mingite teadmistega. Lisaks kasutati JavaScripti sageli inimeste ärritamiseks (hüpikreklaamid, brauserite jälgimiseks jne), mitte inimeste kasutajakogemuse parandamiseks.

Märkimisväärne samm selle probleemi lahendamiseks tuli ECMA standardiseerimise kujul. Netscape ja Sun Microsystems esitasid dokumendid JavaScripti standardiseerimiseks ECMA Internationaliga, kes antud standardit võõrustaks. Standardiseerimine oli märkimisväärne samm edasi ja äärmiselt oluline sellise uue keele loomiseks.

See avas JavaScripti laiemale publikule ja võimaldas arendajatel skriptikeele arengus kaasa rääkida. Standardiseerimise eesmärk oli ka negatiivsetel põhjustel koodi kasutanud inimeste kontrolli all hoidmine. Et vältida Suni Java kaubamärgi rikkumist, otsustas ECMA komitee nimetada standardiseeritud keele ECMAScriptiks. 

See põhjustas veelgi rohkem arusaamatusi, kuid lõppkokkuvõttes kasutati ECMAScripti spetsiifiliseks viitamiseks ja JavaScripti kasutati (ja endiselt kasutatakse) skriptikeelele viitamiseks.

Milleks JavaScripti kasutatakse?

JavaScripti kasutamine on pärast selle väljaandmist aastate jooksul muutunud. Siinkohal ilmselt mõtlete, et kuidas küll üks 10 päevaga välja töötatud skriptikeel on suutnud Internetti täielikult muuta. Siit saate teada, kuidas:

Dünaamilised veebilehed

JavaScripti kasutatakse dünaamiliste interaktsioonide, näiteks üleminekuelementide ja funktsioonide lisamiseks veebilehtedele. Samuti võimaldab see kasutajatel laadida uusi pilte ja objekte ilma, et oleks vajadust veebilehte värskendada.

Veebi- ja mobiilirakenduste arendamine

JavaScripti üks mõjuvõimsamaid asju on see, et see sisaldab laia valikut kogusid ja raamistikke, mida saab kasutada platvormide ülese veebi- ja mobiilirakenduste loomiseks.

Mängude arendamine

JavaScripti abil saab luua ka veebipõhiseid mänge. See sisaldab mitmeid kogusid ja raamistikke, mida saab kasutada 2D- või 3D-mängude loomiseks.

Serveripõhised lahendused

Lisaks veebisaitide ja rakenduste arendamisele saavad arendajad JavaScripti kasutada, et luua Node.js abil robustseid veebiservereid ja back-end arendusi.

JavaScripti lubamise eelised

Teie brauseris JavaScripti lubamise eeliseid on tunduvalt rohkem kui puudusi, nagu näitab ka selle tähtsus ja levinud kasutamine Internetis. JavaScripti lubamisel naudite järgmisi eeliseid:

Interaktiivsemad veebisaidid

Juurdepääs interaktiivsematele veebisaitidele ja liidestele, nagu animatsioonid, videod, reklaambännerid ja muud kaasaegse veebikogemuse tegurid.

Suurem kiirus

JavaScript on kliendipoolne skript, mis kiirendab veebilehel kasutaja interaktiivsust, vähendades serveri taotlusi.

Väiksem serveri koormus

Kuna JavaScript töötab kliendi poolel, vähendab see serveriga ühenduse loomise aega, mis omakorda aitab tõstab ülekandekiirust ja vähendab koormust.

JavaScripti piirangud

Ehkki JavaScripti saab kasutada mitmel eri moel veebilehtede ja kasutajate interaktiivsuse parandamiseks, on ka mõned asjad, mida JavaScript teha ei suuda. Siin on välja toodud mõned JavaScripti piirangud:

  1. JavaScript ei võimeline kaitsma teie lehe allikat ega pilte. See tähendab, et teie veebilehte vaatav kasutaja saab teie veebilehel olevaid pilte oma seadmesse lihtsalt alla laadida.
  2. JavaScriptil pole mitmeprotsessorilisi võimeid. Seetõttu pole sellel kontrolli mälu üle.
  3. JavaScript ei pääse juurde teistes domeenides hostitavatele veebisaitidele.
  4. Kasutaja saab küll samaaegselt vaadata erinevate domeenide veebisaite, kuid domeeni veebisaidil töötav JavaScript ei oma juurdepääsu teise domeeni veebisaidi andmetele.

Kuidas JavaScripti kasutamine keelata

JavaScripti lubamisel oma brauseris on tohutuid eeliseid, kuid siiski võivad kasutajad mingil hetkel soovida seda turvalisuse huvides ajutiselt keelata. JavaScripti saab keelata enamikes kaasaegsetes brauserites, näiteks Mozilla Firefox, Google Chrome, Opera, Safari, Microsoft Edge ja Internet Explorer. 

Kui olete JavaScripti kasutamsie brauseris keelanud, tähendab see, et olete JavaScripti varem keelanud või see pole teie brauseris olnud vaikimisi lubatud. Kui JavaScripti kasutamine on lubatud, lugege, kuidas see oma seadme eelistatud brauseris keelata.

Google Chrome Google Chrome

  1. Avage oma Google Chrome'i brauser.
  2. Klõpsake menüüikoonil (kolm punkti), mis asub enamasti brauseri ülemises nurgas.
  3. Klõpsake nuppu Seaded (Settings).
  4. Nüüd klõpsake vasakpoolsel külgribal oleval menüül valikut Privaatsus ja turvalisus (Privacy and Security).
  5. Vajutage Privaatsus ja turvalisus (Privacy and Security) alajaotuses vajutage nuppu Saidi sätted (Site Settings).
  6. Leidke jaotis JavaScript ja valige Keela (Disable).
  7. Taaskäivitage oma Chrome'i brauser.

Internet Explorer Internet Explorer

  1. Avage oma seadmes Internet Explorer brauser.
  2. Valige Tööriistad (Tools), mis asub tavaliselt brauseri paremas ülemises nurgas.
  3. Klõpsake ettehüppavast rippmenüüst Interneti suvandid (Internet Options).
  4. Järgmisena klõpsake Turvalisuse (Security) vahekaardil.
  5. Vajutage Turvalisuse (Security) alajaotuses nuppu Kohandatud tase (Custom Level), et avada uus leht.
  6. Kerige lehel allapoole, kuni leiate pealkirja Aktiivne skriptimine (Active Scripting). Klõpsake nuppu Keela (Disable).
  7. Taaskäivitage oma brauser.

Mozilla Firefox Mozilla Firefox

  1. Avage oma Mozilla Firefoxi brauser.
  2. Trükkige aadressiribale „about:config” ja vajutage klahvi Sisesta (Enter).
  3. Nõustuge ekraanile ilmuva riskile tähelepanu juhtiva teatisega.
  4. Trükkige otsinguribale „javascript.enabled” ja lülitage sisse otsingust tulenevad valikud.
  5. Kui läbisite eelnimetatud sammud, olete JavaScripti oma Firefoxi brauseris edukalt keelanud.