Väidetavalt on ühe veebiarenduses kõige sagedamini kasutatava koodi loomisest möödas 25 aastat. Interneti levimine on viinud JavaScripti sellisele tasemele, millest ei oleks osatud isegi unistada. Alates selle väljaandmisest pole JavaScript mitte ainult tugevdanud oma positsiooni võimsa programmeerimiskeelena, vaid on omandanud tänapäevases veebiarenduses ka uusi kasutusalasid.
JavaScripti töötas 1995. aastal välja Brendan Eich, kes töötas tol ajal Netscape Communicationsis ning keda inspireerisid Scheme, Java ja Self. 1990-ndatel nautis Netscape Communications tänu oma brauserile, Netscape Navigator, olulist kohalolekut Internetis, mida eelistati laialdaselt esimesele peavoolu veebibrauserile Mosaic.
Netscape Communications üheks asutajaks oli Marc Andreessen, kes kuulus Illinoisi ülikooli arendajate meeskonda, mis töötas 1993. aastal Mosaici brauseriprojekti kallal. Veebi populaarsuse kasvades otsustasid tehnoloogiaettevõtted välja töötada kõige tõhusama brauseri Internetis.
Microsoft sai sellest indu juurde ning algatas Internet Exploreri projekti, et pakkuda Netscape'ile Interneti kontrollimises konkurentsi. See käivitas ägeda brauserisõja Microsofti ja Netscape'i vahel, kes mõlemad üritasid brauserite turul saavutada suuremat turuosa.
Sel ajal ei olnud veebiarendajatel skriptikeelt, mis võimaldaks neil veebilehtedele luua või lisada dünaamilisi funktsioone. Algselt jäi neile silma Java, kuid lõpuks said nad aru, et kasutajakogemuse parandamiseks on vaja midagi paindlikumat.
Netscape sai sellest aru ja kujutas ette kerget skriptikeelt, mis võimaldaks veebiarendajatel veebilehtedele interaktiivseid funktsioone lisada. Aeg mängis siinjuures olulist rolli ja siin tuligi pildile JavaScipti isa.
1995. aastal võttis Netscape tööle Brendan Eichi, kes looks nende Netscape Navigator 2.0 brauserile dünaamilise keele. See projekt tuli Eichile lühikese etteteatamisega ning ta pidi sellega kiirustama. Ta nägi seda kui võimalust töötada millegi nimel, mille suhtes ta kirglik oli, ning lõi Netscapega kampa. Ja nii sündiski kerge skriptikeele idee. Eich pani sellele nimeks Mocha, kuid hiljem nimetati see ümber Live Scriptiks. Vaid kümne päevaga töötas Eich välja funktsionaalse prototüübi ja see oli valmis Netscape Navigator 2.0 Beta brauseris rakendamiseks.
Et säilitada suurim brauserite turuosa, hakkas Netscape partneriks Sun Microsystemsiga, kes olid Java programmeerimiskeele arendajad. See liit tähendas, et Sun Microsystems kindlustas Netscape Navigatori kasutamise veebiplatvormina, et muuta Java selle kogukonnale kättesaadavaks.
1996. aastal, peaaegu aasta hiljem, nimetati Live Script turundusstrateegia osana JavaScriptiks, et see võetaks Java-kogukonnas rohkem omaks. JavaScipti esitleti kui väiksematele kliendipoolsetele projektidele mõeldud skriptikeelt Netscape Navigator 2.0 brauseris, samal ajal kui Javat reklaamiti spetsiaalse tööriistana suuremahuliste veebilahenduste arendamiseks.
Selle järel pöördprojekteeris Microsoft JavaScripti, et arendada kohandatud versioon oma Internet Explorer 3 brauserile. Selle nimeks sai JScript, et vältida juriidilisi probleeme Sun Microsystemsiga, kes omas Java kaubamärki ja oli selle litsentsi Netscape'ile andnud.
Puhta, paindliku ja mitte-arendajatele ligipääsetavana oli JavaScript (ja JScript) tohutult populaarne, muutes veebilehed nii interaktiivsemaks kui ka dünaamilisemaks.
Kahjuks hakkas mõlema maine madala sisenemisbarjääri tõttu negatiivseks muutuma, mis tähendas, et inimesed võisid kirjutada koodijuppe väga vähese või üldse mitte mingite teadmistega. Lisaks kasutati JavaScripti sageli inimeste ärritamiseks (hüpikreklaamid, brauserite jälgimiseks jne), mitte inimeste kasutajakogemuse parandamiseks.
Märkimisväärne samm selle probleemi lahendamiseks tuli ECMA standardiseerimise kujul. Netscape ja Sun Microsystems esitasid dokumendid JavaScripti standardiseerimiseks ECMA Internationaliga, kes antud standardit võõrustaks. Standardiseerimine oli märkimisväärne samm edasi ja äärmiselt oluline sellise uue keele loomiseks.
See avas JavaScripti laiemale publikule ja võimaldas arendajatel skriptikeele arengus kaasa rääkida. Standardiseerimise eesmärk oli ka negatiivsetel põhjustel koodi kasutanud inimeste kontrolli all hoidmine. Et vältida Suni Java kaubamärgi rikkumist, otsustas ECMA komitee nimetada standardiseeritud keele ECMAScriptiks.
See põhjustas veelgi rohkem arusaamatusi, kuid lõppkokkuvõttes kasutati ECMAScripti spetsiifiliseks viitamiseks ja JavaScripti kasutati (ja endiselt kasutatakse) skriptikeelele viitamiseks.